Peale lõunat külastasime Radius College´t, meid võõrustas lahkelt Peter Nooijens. Tegemist oli siis järjekordse Radius College hoonega, ning siin õpetavad valdkonnad olid autoremont, metallitöötlus, IT, mehhatroonika, elektroonika ja santehniline installatsioon. Kokku on siin 3400 õpilast. Õpe toimub siis samuti tasemetel 2 kuni 4. Õppetöö toimub siis nagu ka eelmises Radius College õppehoones kompetentsipõhisel meetodil, ehk siis hommikul rühmatöö, seejärel iseseisev töö koos kokkuvõtetega ja peale lõunat praktiline osa hommikusel teemal. Suur rõhk on jällegi iseseisval ja rühmatööl, õpetaja on siin vaatleja ja suunaja rollis. Õppetöös on siin veelgi suurem osa praktikal, see on õpetatava elukutsetest tulenev.
Vestlusest Peteriga selgus, et väljalangevus nende koolis on ca 4%. See oli meile äärmiselt ootamatu ning tagapõhja uurimisel, et nad on saavutanud sellise tulemuse tänu koostööle koos riigiga, kuna riik maksab õpilaste vanematele toetust. Kool aga omalt poolt teeb peale teatud arvu puudumisi ettekirjutuse ning riik lõpetab võlgade ja puudumiste korral toetuse maksmise, see tagab pere poolse kontrolli ja distsipliini nõudmise ka pere poolt. Ettekirjutus on kõige karmim meede kuid enne seda on veel rahalised trahvid ja n.n kollased kaardid nagu jalgpallis. Süsteem on karm kuid see töötab laitmatult.
Ringkäigul ootas meid üllatus kuna lisaks kõigele saime Tatjanaga endale selgeks, mis on mehhatroonika ja milleks on seda vaja. Kui me sisenesime mehhatroonika klassi, nägime üleval seintel sildade, karussellide, mehhanismide fotosid, ehk siis kõik, mis reaalselt eksisteerib siinsamas ümbruskonnas ja mida me näeme ja kasutame iga päev. Piltide all riiulitel olid pildil olevate mehhanismide töötavad mudelid. Kõike sai katsuda. Samas klassis töötasid pealelõunasel ajal 2 rühma noormehi, kes korjasid vastavalt tööülesannetele kokku mehhanismi prügi põletusel töötava elektrijaama töötavat mudelit. Neid nö jälgis õpetaja, kes tegi meile teoreetilise sissejuhatuse ainesse.
No comments:
Post a Comment