Pages

Sunday, December 18, 2011

Serious Games

Serious Games! Esitluse koostas meile Joachim Franssen, kes on antud projekti vedaja ROC WB-s

Selleks, et läheneda õpilastele ja suhelda nendega nende endi keeles otsustati välja töötada innovatiivne õppekeskkond. 9 inimest ja 4 firmat tegeles väljatöötamisega, sihtrühm õpilased vanuses 14-20.

Algselt viidi läbi uuring õpetajate seas, milleks ja mida on vaja, uurimuste tulemusena selgus, et keeleõppes oli kogu materjal, mis on vajalik õpinguteks vajalikul arvul olemas ning  vajaka on ainult didaktiline materjal, sellest lähtuvalt oli koostatud ka keeleõppemängud. Ettevõtjamäng oli välja aretatud vastavalt selle aine õppekavale ja vajadustele.

-          Embargo Hispaania keele õpe

-          Shake on inglise keele õpe

-          Enterprice ettevõtja eriala mäng

Kõik mängud toimivad nii üksikmängija rollis kui ka rühmana ehk multiplayeri versioonis. Mängude väljatöötamisel osalesid 4 organisatsiooni, ROC WB, IT-Works, …., …..

Projekti kogumaksumuseks kujunes 3 milj. €, nendest 1 miljoni eraldas haridusministeerium ja 2 milj. maksis ROC WB. Mängud on tasuta kasutamiseks ROC õpilastele ja töötajatele, ülejäänutele on see tasuline, litsentsiga.

Probleemiks on see, et hariduses domineerivad kõrgeealised õpetajad, kes ei lähe kaasa innovaatiliste õppemeetoditega ja ignoreerivad uusi õpetamisvõimalusi, siinkohal ka antud mänge. Noored õpetajad lahkuvad koolidest peale 2-3 tööaastat kuna palgad on haridussektoris madalad. Mängud on saanud siiani õpilaste poolt väga positiivse tagasiside. Kokku kasutab mänge üle 30000 inimese Hollandis.

Cingel College õpperestoran Baroc

11.11.2011 Külastasime Cingel College restorani Baroc, meie võõrustajaks oli restorani Baroc manager. Külastasime restorani kööki ja telgitaguseid ning saime aimu selle toimimismehhanismist. Täpsemalt – restorani töötajad ehk siis teenindav personal töötab 2-s vahetuses 8:00 – 15:00 ja 15:00 – 22:00. Restoran töötab ainult tööpäeviti. Restoranis töötavad koka ja teeninduse eriala õpilased. Tööd juhendavad igas vahetuses 2 pefagoogilist juhendajat, kes jagunevad köögi ja saali vahel. Iga nädal vahetub menüü. Menüü koostatakse õpilaste poolt rühmatöö tulemusena. Meie külastuse nädalal pakutakse restoranis Saksa toitu. Kui me tulime siis teine vahetus just alustas oma tööpäeva kõhutäiest ja me jõudsime nendega natukene vestelda. Selgus, et kõik nad töötavad veel lisaks koolirestoranile ja õpingutele veel mõnes toitlustusasutuses. Küsimusele, kas on vahe töökorraldusel koolirestoranis ja nende nö haltuura vahel siis enamik ütlesid, et tööülesanded ja korraldus kattuvad, ainult üks noormees märkis, et tema tööl idamaises restoranis töökorraldus ja põhimõtted erinevad kooli omadest ja ta peab alatihti ennast ümber häälestama.
Restoran jaguneb 2-ks saaliks, kumbki mahutavusega ca 60 istekohta. Kööke on 2 üks on õppeköök ja teine nö töököök. Õppeköögis on kohta 16 õpilasele, kes võivad sama aegselt toitu valmistada, ehk siis igal ühel on oma töölaud ja oma pliit (4 põletiga) ja nõude komplekt.  

Igas vahetuses töötavad 3 manageri, kelleks on viimase kursuse 4 taseme õpilased. Üks jälgib köögi tööd, teine jälgib serveerimist ning 3-s on nö vastutav kõige eest, ehk siis kõik, mis on seotud alates klientide poolt laua reserveerimisega ja lõpetades õpilaste vigade lahendamisega. Managerid kontrollivad ja juhendavad 1-kursuse õpilaste tööd.

Meile viidi läbi ekskursioon läbi veinihoidla, ladude ja riietusruumide, mis asusid keldrikorrusel. Silma torkas see, et restorani töö toimis nagu kellavärk, kõik olid koguaeg liikvel, keegi ei olnud ilma tegevuseta ning seda isegi juhendaja juuresolekuta.

Restoran on linnas väga populaarne, lauad reserveeritakse varakult telefoni teel. Samuti selgus, et nagu ka eelnev hotellirestoran nii ka see on parajaks pinnuks ümberkaudsetele toitlustusasutustele just kvaliteedi ja hinne suhte tõttu kuid on olemas kogukonnasisene kokkulepe selle asutuse toimimisest kuna tegu on õppeasutusega.



Thursday, November 10, 2011

ROC de Leijgraaf külastus

Külastasime naaber-regiooni haridust koordineeriva asutuse ROC de Leijgraafi koole linnakeses nimega Uden. Teekond sinna võttis aja üle tunni. Teel sattusime veel liiklusummikutesse. Meid võõrustas ROC de Leijgraafi poolt välissuhete koordinaator. Kõigepealt kohtusime õpilasfirmadega, kes tegutsevad kokkuvõttes samadel tingimustel nagu ka Eestis projekt Junior Achievment loomulikult väikeste nüanssidega. Meie tulekuks valmistati ette kohtumine koolis tegutsevate õpilasfirmadega. Meie kohtusime 4-st 3 firmaga. Tegu oli siis müügi osakonna ettevõtluse eriala 3-4 kursuse tudengitega. Kõik nad on siis 4 taseme õpilased. Kontseptsioon on siis selline - firmad moodustatakse mai kuus, maist kuni septembrini töötavad firmad idee kallal ning septembrist läheb reaalseks tegutsemiseks. Maist septembrini peavad õpilased jaotama oma rollid firmas, ehk siis, keegi on juhataja, keegi on finantsjuht, keegi tegeleb marketingiga ning keegi tegeleb sidemetega tootjate ja klientidega jne. Rollid jaotatakse omavahel, enne seda loomulikult teostatakse sobivustestid, milles laias laastus juba tulevad välja erinevad rollisobivused. Firma algkapital saadakse nn. aktsiatest, mis müüakse hinnaga 15.-€ tükk tingimusel, et ühele inimesele on võimalik kuni 2 aktsiat. Õpilased peavad veenma aktsionäre ostma aktsiaid põhjendades oma valitud toote edukuses. Kõik firmas töötavad inimesed on palgal, nendel on lepingud, kõik saavad ametlikult palka, loomulikult on algselt määratud palk sümboolne kuid kui toode ja kasum osutub edukaks ja teenitakse kasu siis aktsionäridele makstakse dividende vastavalt nende osalusele ning töötajad peavad enne oma palga tõstmist saama heakskiidu firma aktsionäridelt. Firmaga tegeletakse ca 2 päeva - 14 tundi nädalas õpingute kõrvalt ning praktika arvelt, ehk see ongi nende praktika. Kokku saime arvutuste kohaselt (õppe)aasta jooksul 490 tundi praktikat.
Kohtusime siis erinevate firmadega, esimeseks firmaks oli noormehed, kes leiutasid Hollandi turule uudse kauba. Tegu on siis dekoratiivse taime miniatuurse variandiga väikeses anumas, mis on ca võtmehoidja suurune. See oleks heaks kingituseks jõulude aeg näiteks. Kõlab naiivselt kuid noormehed leidsid väljundi Hiina Vabariiki, kust antud toode tellitakse valmis kujul. Kokkuvõttes oli nende plaanitud tulu igalt tükilt 1.- €.
Teine firma oli äärmiselt suur meie arvates, neid oli kokku 10 inimest, nendest 3 tüdrukut. Kokku oli siis kõiki võtmefiguure 2. Nende tooteks oli sang - pakkide tassimiseks, universaalne toode erinevate kottide ja esemete tõstmiseks ja riputamiseks. Töökorraldusest niipalju, et iga hommik, kui nad on praktikal on igale meeskonna liikmele koostatud ülesanded, mille ta peab täitma, neil on koostatud ka äriplaan ja ajakava, mille järgi toimub toote arendus ja selle realiseerimine turul. Algne mudel, mida ka meie saime katsuda oli valmistatud rauast ning oli natukene raskevõitu, meeskonna likmete sõnul on lõpp-produkt siiski kerge ja tehtud plastikust. Siiani polnud nad leidnud lõplikult toote valmistajat kuid enda sõnul püsivad nad kindlalt oma ettekirjutatud graafikus.
Kolmas firma oli 4 liikmest koosnev meeskond, kellest meie kohtusime 3 liikmega. Nende ideeks oli siis nöörist punutud ja karabiniga kinnituvad käepalead, mis olid siis eri värvi ja mustriga. Selle meeskonna eripäraks oli see, et nende esimene valik osutus ebaefektiivseks ja nad pidid keset oma tegevust leidma endale uue väljundi. Lahendus osutus kiireks ja efektiivseks. Kasu lõpptoodangust planeeritakse 2.-€ tükist. Nende omapäraks ja uhkuseks oli aga see, et nad planeerivad 1.-€ igalt tootelt annetada puudega inimeste fondi. Meie omalt poolt soovitasime nendele, et nad saaksid samuti teha lisaks heateo, kui nad tellivadki nendelt puuetega inimestelt oma tooted, saavutades sellega hõivatuse. Samuti soovitasime nendele lisada tootele loo, miks just selline värv ja selline toode, see annaks toote väärtusele veel lisa.
Firmade tegevuse lõppedes väljastatakse kooli poolt õpilastele sertifikaat ettevõtja programmi läbimise kohta. On juhuseid kui firmadest erinevatel põhjustel vallandatakse õpilasi, siis nad peavad proportsionaalselt oma puuduva aja mujal ettevõttes realiserima praktikana.
Lisaks tegime majatuuri antud ROC koolis, siin on võrreldes meid vastuvõtva organisatsiooniga teised rõhud koolituse läbiviimisel. Põhiliseks momendiks õppes on enesedistsipliin ja igaühe vastutus. n.ö demokraatia. Kui öelda teisisõnu, siis umbes nii, et igaüks vastutab oma tegevusala eest. Õpetajad vastutavad omas tegevuses ning õpilased omas. Lisaks veel see, et suurimat tähelepanu pööratakse rühmatööle. Kõik klassiruumid on koolis planeeritud nii, et teoreetilise klassi kõrval on alati praktikaklass, samuti on igal valdkonnal oma avatud õppe keskus. See on sama nagu ka eelmistes koolides.
































Wednesday, November 9, 2011

Õpilasfirmade Zinc ja Flash uuring

Peale maitsvat lõunapausi Triviumi hoone brasserie's kohtusime kell 13:30 toreda neiu Esther Stukkeriga, kes tutvustas meile õpilasfirmade Zinc ja Flash õpilaste seas läbi viidud uuringu tulemusi.
Teema:
- Zinc (Zoomvliet College) ja Flash (Florijn College) on mõlemad õpilasfirmad, mis tegutsevad majanduse- ja administratiivtöö erialadel ning on suunatud karjääripõhisele õpikeskkonnale.
Eesmärk - "vahetult karjäärile keskendunud õpikeskkond":
- Tugev õpikeskkond:

ROC WB audiovisual design department

Tänane päev oli pühendatud erinevate inimestega kohtumisele ROC West - Brabanti kontoris Etten - Leur'is. Meie külastusete rida algas täna kell 10:00. Esimeseks võõrustajaks täna oli Merlijn van Iersel, kes töötab ROCWB audiovisuaalse disainiga tegeleva osakonna eesotsas.  Antud osakonna ülesandeks on ROC haldusalas olevate koolide sise ja välisimidži kujundamine ning audiovisuaalsete ja paberil reklaammaterjalide väljatöötamine. Ülevaate mõnedest töödest leiab siit: http://www.youtube.com/user/rocwestbrabant
Tema osakonnas töötab 3 inimest, lisaks on abiks alati ka 2 praktikanti õpilast. Just nimelt nendega setõttu oligi meie kohtumise põhiteemaks. Kuidas praktikandid sattuvad siia osakonda - Merlijn võtab ühendust koolidega, kus õpivad antud eriala õpilased ning teatab, milliste oskuste ja teadmistega õpilast ning millisele tööle ta vajab, õpetajad, ehk siis kooli poolsed praktikavahendajad pakuvad välja kandidaadid, kes juba edasi võtavad ise huvi korral ühendust praktika kohaga ja peavad läbirääkimised juba ise. Praktikajuhendaja hoiab praktikavältel ühendust kooliga ja jälgib töö kõrvalt ka praktikandi õppeedukust, pidevalt on tal kontakt kooli poolse pedagoogiga, kes täidab kooli poolse praktikajuhendaja rolli. Millised nõudmised on ettevõtte poolsele praktikajuhendajale - eksisteerib riiklik institutsioon, mis väljastab sertifikaate tunnustusega praktikajuhendajatele ning koolid saates oma õpilasi praktikale jälgivad ja nõuavad enamjaolt antud sertifikaadi olemasolu. Sertifikaadid jagunevad omakorda tasemeteks, milliste tasemete õpilastele võib ja on suuteline antud praktikajuhendaja vajalikul tasemel tööd pakkuma. Tasu - mingisugust eraldi tasustamist praktikajuhendajale pole, tema boonuseks on see, et peale sitöösse sissejuhatuse läbi viimist ja töökorraldust on praktikandid tema põhitöö kergendajad, ehk siis neid saab kasutada niiöelda omakasu eesmärgil :). Usinatele praktikantidele makstakse ka väikest tasu. Samas märkis Merlijn, et praktikas on aga juhtumeid seinast seina, kus tulevad ka teiste seas sellised õpilased, kes ei saa ka kõige algelistema ülesannetega hakkama ja talle tuleb põhitöö kõrvalt pöörata meeletult palju tähelepanu. Eriti raskeks osutus see, et praktika kestis pea terve õppeaasta ja mitu päeva nädalas. Praegused on aga sellised, kes vajavad tööks ainult märksõnu, kõik ülejäänu teostavad nad juba iseseisvalt. Hetkel kui me olime tema ruumis, tegutsesid seal aktiivselt 2 õpilast, kes monteerisid enda poolt koostatud ja filmitud õppefilme. Üks nendest vestles meiega meeldivalt soravas inglise keeles ja selgitas, et tema on antud praktikakohaga väga rahul, kuna kui võrrelda seda teiste kursusekaaslaste omaga siis teised teostavad terve praktika jooksul ainult algelisi ning teisejärgulisi ülesandeid ja reaalse töö juurde neid tihtipeale isegi ei lasta. Kui küsisime põhjusest, miks ja kuidas ta valis selle eriala, siis ta selgitas, et jõudis siia läbi mitme tasandi, kus alguses tegeles joonistustega algkoolis, seejärel muutusid nö disaini suunad vaikselt vanusega tõsisemaks ja lõpuks otsustas ta 16 aastaselt audio-visuaalse disaini kasuks.
Kuna just see osakond tegeleb kutsehariduse imago kujundamisega siis küsisime, et kuna kindlasti on ka Madalmaades olemas ebapopulaarsed ametid, kuidas nad tegelevad nende erialade reklaamiga ja imago tõstmisega? Merlijn ütles, et tõesti antud ajal on probleem tehnika erialade populaarsusega. ROC WB-l on olemas veok, mis on varustatud kärus erinevate tehniliste mängude ja vidinatega, mis on noortele atraktiivsed. Seda veokit kasutatakse reklaamikampaaniateks ja see käib koolist kooli.




Radius College tehnikaerialad

Peale lõunat külastasime Radius College´t, meid võõrustas lahkelt Peter Nooijens. Tegemist oli siis järjekordse Radius College hoonega, ning siin õpetavad valdkonnad olid autoremont, metallitöötlus, IT, mehhatroonika, elektroonika ja santehniline installatsioon. Kokku on siin 3400 õpilast. Õpe toimub siis samuti tasemetel 2 kuni 4. Õppetöö toimub siis nagu ka eelmises Radius College õppehoones kompetentsipõhisel meetodil, ehk siis hommikul rühmatöö, seejärel iseseisev töö koos kokkuvõtetega ja peale lõunat praktiline osa hommikusel teemal. Suur rõhk on jällegi iseseisval ja rühmatööl, õpetaja on siin vaatleja ja suunaja rollis. Õppetöös on siin veelgi suurem osa praktikal, see on õpetatava elukutsetest tulenev.
Vestlusest Peteriga selgus, et väljalangevus nende koolis on ca 4%. See oli meile äärmiselt ootamatu ning tagapõhja uurimisel, et nad on saavutanud sellise tulemuse tänu koostööle koos riigiga, kuna riik maksab õpilaste vanematele toetust. Kool aga omalt poolt teeb peale teatud arvu puudumisi ettekirjutuse ning riik lõpetab võlgade ja puudumiste korral toetuse maksmise, see tagab pere poolse kontrolli ja distsipliini nõudmise ka pere poolt. Ettekirjutus on kõige karmim meede kuid enne seda on veel rahalised trahvid ja n.n kollased kaardid nagu jalgpallis. Süsteem on karm kuid see töötab laitmatult.
Ringkäigul ootas meid üllatus kuna lisaks kõigele saime Tatjanaga endale selgeks, mis on mehhatroonika ja milleks on seda vaja. Kui me sisenesime mehhatroonika klassi, nägime üleval seintel sildade, karussellide, mehhanismide fotosid, ehk siis kõik, mis reaalselt eksisteerib siinsamas ümbruskonnas ja mida me näeme ja kasutame iga päev. Piltide all riiulitel olid pildil olevate mehhanismide töötavad mudelid. Kõike sai katsuda. Samas klassis töötasid pealelõunasel ajal 2 rühma noormehi, kes korjasid vastavalt tööülesannetele kokku mehhanismi prügi põletusel töötava elektrijaama töötavat mudelit. Neid nö jälgis õpetaja, kes tegi meile teoreetilise sissejuhatuse ainesse.


















Tuesday, November 8, 2011

Zinc

Täna ennelõunat käisime samuti nagu ka eile Zoomvlieti College ühes allüksuses nimega Zinc. Meid võõrustas antud projekti juht Koen Oosterwaal. Peale antud töö 2 päeval nädalas on Koen ülejäänud ajal seotud ka äriinkubaatori juhtimise ja ettevõtjate nõustamisega ettevõtlusametis.
Zinc asub linnakeses nimega Roosendaal, mis on ca 30 kilomeetri kaugusel meie põhilisest asukohast Bredast.
Zinc on meie mõistes siis äriinkubaator. Zinc-le on eraldatud hoone praktiliselt kesklinnas. Koeni sõnul tegutsevad Zinc-is antud ajal 3 õpilasfirmat, mis on orienteeritud siis oma tegevuselt:
  • sekretäri teenused - kirjade ja elektronkirjade postitus, suhtlemine klientidega, kantseleitöö, kohtumiste korraldamine, seminaride ja konverentside protokollimine jne.
  • ürituste korraldamine, siin on tegu siis projektipõhise tööga kus erinevad firmad ja asutused tellivad teatud abi ürituste korraldamisel, meie tulekul oli neil käsil parajasti 3 parraleelset üritust
  • arvutidisain, siin tellivad firmad logo, visiitkaartide jne väljatöötamist alates ideest ja kuni lõpptooteni. 
Zinci hoones on ka mitmeid ruume, mida nad rendivad välja ürituste korraldamiseks, selleks kasutatase just ürituste korraldajate abi. Hoones töötas ka infopunkt-valvelaud, kus samuti töötasid õpilased.
Koenil on väga hea side nii ROCi, riigi, kui ka ettevõtjatega kuna just läbi nende sidemete toimub Zinci tegevus. Peale koolifirmade on äriinkubaatoris kõik võimalused loodud ka alustavatele ettevõtjatele, kes saavad kasutada ruume ja saada soodustingimusi kuni 5 aastat. Äriinkubaator omalt poolt aitab alustavaid ettevõtjaid riigi subsiidiumite eraldamisega. Meie leidsime siit ühe keele firma Anglia Network Europe, kes on oma tegevuse viinud rahvusvahelisele tasemele ning kes meid nähes tahtsid koheselt laieneda ka Eestisse :)
Kuna meid aga huvitasid eelkõige õpilasfirmadega seotu, siis siit mõned faktid jutuajamisest. Peale Koeni on õpilas- ehk koolifirmades siis liidrid, kelleks on õpetajad, kes ühendavad endas siduja rolli riigi, kooli ja ettevõtjate vahel. Firma tööst võtavad osa 3 ja 4 taseme õpilased. Õpilastega koostatakse eraldi leping töötamise kohta koolifirmas. Firmad koostatakse ja õpilasi valitakse erialade kaupa. Firmad ei ole registreeritud eraldi äriregistris ja tegutsevad otse kooli nime alt. Koolifirmas töötavad õpilased ei saa mingisugust palka ja teevad seda täielikult praktika näol - mis tihtipeale on ebaefektiivne Koeni sõnul kuna isegi väike tasu oleks äärmiselt hea motivaator. Firmad ei näe reaalset raha, nad ei saa oma nahal hinnata oma äri edukust või ebaedukust, raha voolab tellija taskust otse kooli tasku. Iga eraldiseisva õpilasfirma edu sõltub otseselt tema sisemise juhi aktiivsusest ja ettevõtlikusest. Firma tegevusse kaasatakse aktiivsete ja ettevõtlike õpilastega koos ka teisi vähemaktiivseid, kes saavad tuge aktiivsetelt. Suurt tähelepanu pööratakse rühatööle.
Probleemiks on leida õpetajate seast aktiivseid ja arenemisvõimelisi inimesi, kes veaksid neid firmasid oma tahte jõul.
Huvitav oli leida, et sellist eriala nagu meil on ärikorraldus siin pole, igal erialal antakse viimaste kursuste kõige kõrgemate õpetatavate tasemete ehk siis 3 ja 4 õpilastele äri- ja ettevõtluse tunde.